Eesti ja Valgevene

10.10.2011

Diplomaatilised suhted Eesti ja Valgevene vahel sõlmiti 6. aprillil 1992. aastal. Eesti avas Minskis peakonsulaadi 21. juulil 1995, jaanuarist 2009 on Eestil Minskis saatkond. Eesti esimene suursaadik Valgevenes Jaak Lensment andis üle oma volikirja president Lukašenkale 25. oktoobril 2010.

Valgevene peakonsulaat Tallinnas muudeti saatkonnaks mais 2010. Saatkonda juhib ajutine asjur Vadim Lazerko.

Esimene kõrgetasemeline visiit toimus 5.-7. oktoober 2009, mil Valgevenet külastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Välisminister Urmas Paet käis töövisiidil Minskis 20.-21.10.2009.

Lepinguline baas

• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Valgevene Vabariigi Valitsuse kokkulepe rahvusvaheliste autovedude kohta (jõustus 11.06.1996)
• Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.07.1998)
• Lennuliikluse kokkulepe (jõustus 26.06.2000)
• Raudteetranspordialase koostöö kokkulepe (jõustus 13.07.2001)
• Kaubandus- ja majandussuhete kokkulepe (jõustus 30. 04. 2002)
• Kokkulepe koostööst ja vastastikusest abist tolliasjades (jõustus 11.09.2002)
• Kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe ( jõustus 03.02.2004)

Majandussuhted

Kaubavahetus

Eesti-Valgevene kaubavahetus aastatel 2006-2011 (I pa), miljonit eurot

Allikas: Statistikaamet

2009. aastal oli kaubavahetuskäive Valgevenega 156 miljonit eurot, riikide järjestuses oli Valgevene Eestile 18. kaubavahetuspartner (1,2% kogu kaubavahetusest).
Eksport Valgevenesse oli 37,9 miljonit eurot (riikide järjestuses 24. koht – 0,6 % kogu ekspordist). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja mehaanilised seadmed 25%; transpordivahendid (maismaatranspordivahendid) 17,6% ning keemiatooted 11,9%.
Import aastal 2009 oli 118,1 miljonit eurot (riikide järjestuses 15. koht – 1,8 % kogu impordist). Peamiselt imporditi mineraalseid tooteid (mineraalne kütus) 79,2%; loomseid ja taimseid rasvu ja õlisid 7,9% ning puitu ja puittooteid 3,2%.

2010.a. oli kaubavahetuskäive Valgevenega 181,8 miljonit eurot, riikide järjestuses oli Valgevene Eestile 17. kaubavahetuspartner (1,0% kogu kaubavahetusest).
Eksport Valgevenesse oli 63,4 miljonit eurot (riikide järjestuses 23. koht - 0,7% kogu ekspordist). Peamised ekspordiartiklid: masinad ja mehaanilised seadmed 23,6%; transpordivahendid 17,4%; keemiatooted 13,8%; metallid ja metalltooted 12,8%. Import 2010.a. oli 118,4 miljonit eurot (riikide järjestuses 16. koht – 1,3% kogu impordist). Peamiselt imporditi mineraalseid tooteid (67,2%); transpordivahendeid (11,7%), metalle ja metalltooteid (6,1%) ning puitu ja puittooteid (4,2%).

Investeeringud

30.06.2011 seisuga moodustasid Eesti Panga andmetel Eesti otseinvesteeringud Valgevenesse 74,39 miljonit eurot. Põhiliselt on investeeritud kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusse (49%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (27%). Valgevene otseinvesteeringud Eestisse sama seisuga on 8,2 miljonit eurot. Peamised sektorid: hulgi- ja jaekaubandus (49%); kinnisvaraalane tegevus (28%); teadus- ja tehnikaalane tegevus (21%).
Äriregistri andmetel on 24.03.2011 seisuga Eestis registreeritud ligi 125 Valgevene osalusega ettevõtet.

Arengukoostöö

Alates 2002. aastast on Eesti korraldanud seminare ja toetanud konverentside korraldamist valgevenelastele või Valgevene teemal. Oktoobris 2002 toimus välisministeeriumi korraldatud WTO-teemaline seminar Valgevene riigiametnikele; 2004 toetati projekti Idavärav raames Valgevene kodanikeühendusi; 2005 detsembris oli välisministeerium Valgevene–teemalise konverentsi kaaskorraldaja. 2010. aastal toimus Eesti Punase Risti poolt projekt Valgevene Punase Risti esmaabiõpetajate väljakoolitamiseks. 2008 ja 2011 toetas Välisministeerium Valgevene diasporaa kongresside korraldamist Tallinnas.

Alates 2011.a kuulub Valgevene koos teiste Euroopa Liidu idapartneritega Eesti prioriteetsete arengukoostöö sihtriikide hulka. 2011.a on toetatud Valgevene kodanikuühiskonna viimase 5 aasta arengut käsitleva raamatu väljaandmist ja dokumentaalfilmi The Renaissance Generation tootmist.
Koostöös HTMi ja kõrgkoolidega pakutakse Valgevene tudengitele võimalust Eestis õppida, stipendiume pakutakse nii magistri- kui doktoriõppeks Eesti kõrgkoolides.
Välisministeerium toetas aastatel 2008-10 European Humanities Trust Fund’i kaudu Valgevene Humanitaarülikooli 54 324 euroga.

Ka Eesti Idapartnerluse Keskus (EIPK) pakub täiendavaid koostöövõimalusi. 2010. aprillis ja novembris osalesid Valgevene diplomaadid Eesti Diplomaatide Kooli poolt korraldatud idapartnerluse raames toimunud avaliku sektori reformi alastel koolitustel Tallinnas.
2011/12 õppeaastal toetab EIPK koostöös Eesti Diplomaatide Kooliga Valgevene tudengite õpinguid kursusel „Rahvusvahelised suhted ja Euroopa integratsioon“. Stipendiume rahastavad Eesti ja Soome Välisministeeriumid ning USA Riigidepartemang.

2011. aasta juunis osalesid Valgevene diplomaadid ja riigiametnikud EIPK kolmandal Idapartnerluse partnerriikidele suunatud seminaril "Avaliku halduse reformid ja läbirääkimised Idapartnerluse kontekstis" Kiievis, Ukrainas.

Kultuurisuhted

Eestis elab ligikaudu 20 000 valgevenelast. Eesti püüab igati toetada siinsete valgevenelaste püüdu rahvuslikule enesemääratlemisele ning aidata kaasa tugeva Valgevene kogukonna kujunemisele. 1994. a. loodi Eesti Valgevene Kultuuriselts, mille 6 osakonda ühinesid 2001. aastal Eesti Valgevenelaste Assotsiatsiooniks. Eesti valitsus on toetanud seltsi tegevust ka rahaliselt. Juba pikka aega on Valgevene Kultuuriseltsi eestvedamisel toimunud Eesti- Valgevene kultuurifestival "Spotkannje" (kohtumine), millest on alati osa võtnud ka kollektiivid Valgevenest. 2001. a. osales festivalil esmakordselt professionaalne teater, Minski Väike teater. Etendusi anti Vene Kultuurikeskuse saalis. 8 aasta jooksul on selts aidanud organiseerida 24 erineva Valgevene kultuurikollektiivi Eestis esinemise.

Kord nädalas, pühapäeviti, on Raadio 4 eetris valgevenekeelne saade "Batkovštšina".
Valgevene Kultuuriselts on ka üks traditsioonilise festivali "Slaavi Pärg" korraldajatest. Festivali kavas on alati olnud ka mõne Valgevene kultuurikollektiivi esinemine.