Estonian Embassy in Belarus :: Teated

Eesti nõuab Valgevenelt poliitvangide vabastamist

Wed, 14 Sep 2011 07:01:38 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Euroopa riikides ja USAs elavate valgevenelaste kongressil, et Eesti on mures inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriikluse puuduliku olukorra pärast Valgevenes. „Poliitvangid tuleb vabastada ja nad rehabiliteerida. Mõistame hukka kodanikuühiskonna esindajate represseerimise ja tagakiusamise, poliitilised kohtuprotsessid opositsiooni vastu ning meediavabaduse piiramise Valgevenes,” ütles Paet.

Eesti välisministri sõnul ei ole ka Euroopa Liidul Valgevene suunal Idapartnerluse raames enne võimalik ühtki sammu astuda, kui Valgevenes pole kõik poliitvangid vabastatud.

Paet märkis, et Valgevene edasise demokraatliku arengu saab tagada vaid kodanikuühiskonna ja õigusriigi põhimõtete tugevdamise abil. „Seetõttu on inimõigusi ja kodanikuvabadusi piirava Valgevene režiimi suhtes kehtestatud ka rahvusvahelised sanktsioonid. Need sanktsioonid on suunatud siiski vaid režiimi, mitte kodanike vastu,” sõnas ta.

Eesti püüab omalt poolt igati kaasa aidata Valgevene kodanikuühiskonna arengule. Alates 2008. aastast on Eesti toetanud üliõpilasi, kes poliitilistel põhjustel on kaotanud võimaluse õppida Valgevene ülikoolides. „Oleme toetanud Valgevene Euroopa Humanitaarülikooli ning arendanud ka Eesti ja Valgevene ülikoolide vahelisi kontakte,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti toetab Valgevene kodanikuühiskonda ka Tallinnas tegutseva Idapartnerluse Keskuse kaudu. „Valgevene inimeste reisimise lihtsustamiseks ja inimestevaheliste kontaktide süvendamiseks oleme Valgevene kodanikud vabastanud ka pikaajalise viisa riigilõivu tasumise kohustusest,“ ütles Paet.

Täna Tallinnas toimuvat Euroopa riikide ja USA Valgevene diasporaa 4. kongressi „Valgevene ja Põhjala vahelise solidaarsuse silla loomine“ korraldab MTÜ Valgevene Uus Tee. Üritus toimub koostöös MTÜ Valgevene Uus Tee partneritega rahvusvahelise projekti „Show Europe, Show Belarus“ raames. Tegu on iga-aastase üritusega, millest võtavad osa Valgevene diasporaa esindajad Euroopa Liidust ja Ameerika Ühendriikidest ning kodanikuühiskonna ja opositsiooni esindajad. Igal aastal toimub üritus erinevas Euroopa linnas, seekord Tallinnas.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet avaldas Valgevene välisministrile kaastunnet seoses Minski metroos toimunud plahvatusega

Mon, 11 Apr 2011 20:30:41 GMT

Välisminister Urmas Paet avaldas Valgevene välisministrile Sergei Martõnovile kaastunnet seoses Minskis Oktjabrskaja metroojaamas toimunud plahvatusega, mille tagajärjel hukkus vähemalt 11 inimest ning vigastatuid on üle saja.

„Avaldan kaastunnet Minski metroos hukkunute ja vigastatute lähedastele ning kogu Valgevene rahvale. Rahumeelsete inimeste hukkumisele ei saa olla mingit õigustust,“ lausus välisminister Urmas Paet.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti vabastab Valgevene kodanikud rahvuslike viisade tasudest

Thu, 03 Feb 2011 17:30:45 GMT

Täna otsustas valitsus, et Eesti loobub Valgevene kodanikelt riigilõivu võtmisest rahvusliku viisa taotlemisel Eesti välisesindustes alates märtsi algusest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on otsuse eesmärk avaldada toetust Valgevene kodanikuühiskonnale. „Reisimise lihtsustamine Euroopa Liidu riikidesse aitab Valgevenel tugevdada kodanikuühiskonda ja saada kogemusi Euroopa Liidust,“ ütles Paet. „Tegemist on solidaarsuse ja toetuse avaldusega valgevenelastele, kelle jaoks on reisimine Euroopa riikidesse praegu kulukas ning kes seetõttu ei ole tihti saanud oma koduriigist välja,“ lisas ta.

Riigilõivu võtmisest pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest Valgevene kodanikelt on hiljuti loobunud ka Poola ja Läti. „Loodame, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid leiavad võimalusi Valgevene kodanike reisimise lihtsustamiseks ning Euroopa Liit sõlmib nähtavas tulevikus Valgevenega viisalihtsustuse leppe, mis alandab Schengeni viisade hinda,“ sõnas välisminister Paet.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
533 66 159
pressitalitus@mfa.ee

Eesti esimene suursaadik Valgevenes andis üle volikirja

Mon, 25 Oct 2010 12:56:09 GMT

Täna, 25. oktoobril andis Eesti esimene suursaadik Valgevenes Jaak Lensment Valgevene president Aleksandr Lukašenkale üle oma volikirja.

Suursaadik Jaak Lensmenti sõnul on Eesti ja Valgevene jaoks kahepoolsetes suhetes huvipakkuv eelkõige majandussidemete tugevdamine, sealhulgas koostöö energia- ja transiidivaldkonnas ning kultuurisuhete arendamine. Suursaadik Lensment märkis, et tihenenud on dialoog ka Euroopa Liidu ja Valgevene vahel. „ELi-Valgevene suhete arendamiseks ja Valgevene koostöö tihendamiseks Euroopa Liiduga on jätkuvalt hea võimalus idapartnerluse programm,“ ütles Lensment.

Suursaadik Lensmenti sõnul tõdes ka president Lukašenka, et Eesti ja Valgevene kontaktid on tihenenud ning aktiivsele dialoogile aitab kindlasti kaasa Eesti suursaadiku nimetamine Minskisse. Valgevene presidendi sõnul on esmajärjekorras oluline teha koostööd energiajulgeoleku valdkonnas, mis on tähtis nii kahepoolselt, kui ka kogu Läänemere piirkonna stabiilsuse ja heaolu seisukohalt.

Suursaadik Jaak Lensment on sündinud 22. märtsil 1966. aastal. 1991. aastal lõpetas ta Valgevene Riikliku Ülikooli filosoofia erialal. Välisministeeriumi teenistuses on Jaak Lensment alates 1993. aastast, mil ta asus tööle välisministeeriumi poliitikaosakonda. Aastatel 1993-1996 oli Lensment poliitikadiplomaat Eesti saatkonnas Kiievis. Aastatel 1996-1997 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna lauaülem. 1997-2000 töötas ta poliitikadiplomaadina Eesti saatkonnas Moskvas. 2000-2003 oli Lensment välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna lauaülem ja büroodirektor. Aastatel 2003-2005 töötas ta nõunikuna Eesti suursaatkonnas Haagis ja aastatel 2005-2009 nõunikuna Eesti suursaatkonnas Viinis. Enne praegusele ametikohale asumist oli Jaak Lensment välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 3. büroo direktor. Suursaadik Lensment räägib vene, saksa ja inglise keelt.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Eesti kodanikud välismaal saavad kohalike omavalitsuste valimistel osaleda interneti vahendusel

Thu, 08 Oct 2009 06:33:22 GMT

Eelseisvatel kohalikel valimistel saab hääletada ka interneti teel. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt aadressil www.valimised.ee.
Internetihääletus algab Eesti aja järgi neljapäeval, 8. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb 14. oktoobril kell 20.00.
Soovi korral saab häält muuta nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise ajal 12. – 14. oktoobrini valimisjaoskonnas hääletades. Valimispäeval häält muuta ei saa.

Sõrmejälgede võtmine passi taotlemisel

Sun, 31 May 2009 19:32:12 GMT

Alates 29. juunist 2009 hakatakse kõikidelt Eesti kodaniku passi taotlejatelt võtma dokumendi taotluse esitamisel sõrmejälgi. Sõrmejälgede võtmine on kohustuslik alates 6-ndast eluaastast (alla 6-aastastelt lastelt sõrmejälgi ei võeta). Välisriikides võetakse passitaotlusi ja sõrmejälgi vaid Eesti välisesindustes. Aukonsulite juures ei ole võimalik esitada passitaotlusi ega anda sõrmejälgi.

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Eesti loobub viisakutsest

Mon, 11 May 2009 13:34:40 GMT

Eesti lihtsustab Eestisse reisivate inimeste viisataotlemist. 7. mail võttis Riigikogu vastu seaduse muudatuse, millega kaotatakse viisakutse nõue. Seaduse muudatus jõustub 30. juulil. Kuni 29. juulini kehtib senine kord ja viisakutseid saab kinnitada Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitatud ja kinnitatud viisakutsed kehtivad Eesti välisesinduses reisi eesmärki tõendava dokumendina 6 kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast.

Viisakutse nõudest loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.